Polüesterpolüoole saab lahustada, kasutades selliseid lahusteid nagu diklorometaan, dimetüülformamiid (DMF), 1,1-dikloro-1-fluoroetaan, tööstuslik alkohol, klooritud parafiin ja etüülatsetaat.
Diklorometaan:
Tavaliselt kasutatav orgaaniline lahusti, millel on suurepärased lahustumisomadused; see seguneb tõhusalt polüesterpolüoolidega.
Dimetüülformamiid (DMF):
Polaarne lahusti, mis lahustab tõhusalt polüesterpolüoole; seda valitakse sageli keemilises sünteesis lahustiks.
1,1-dikloro-1-fluoroetaan:
Halogeenitud süsivesiniklahusti, mis pakub head lahustuvust ja stabiilsust; see sobib polüesterpolüoolide lahustamiseks.
Tööstuslik alkohol:
Koosneb peamiselt etanoolist ja sellel on teatud võime lahustada polüesterpolüoole, kuigi selle efektiivsus võib olla madalam kui teistel spetsiaalsetel lahustitel.
Klooritud parafiin:
Hea lahustuvuse ja määrdeomadustega klooritud süsivesinike segu; seda saab kasutada polüesterpolüoolide lahustamiseks ja töötlemiseks.
Etüülatsetaat:
Esterlahusti, mida iseloomustab madal toksilisus ja hea lenduvus; see sobib selliste protsesside jaoks nagu polüesterpolüoolide lahustamine ja katmine.
